Eesti Raudtee pakub noortele nii väljaõpet kui ka väljakutseid

Tagasi Lisatud:

Riigile kuuluv ettevõte AS Eesti Raudtee on raudteed administreerivast taristuettevõttest muutumas modernseks kõrgtehnoloogiaettevõtteks, kus töötab lisaks mehhaanikutele, ehitajatele ja elektrikutele ka sadu IT-spetsialiste.

Ettevõttes töötab 760 inimest ning töötajad peaaegu ei vahetu. Kuid raudteed ootavad lähiaastatel ees suured arendus- ja ehitustööd, mis tähendab ka vajadust uute inimeste järele – kõige enam on tarvis just insener-tehniliste oskustega töötajaid.

„Eesti Raudtees on võimalik väga kiiresti kasvada,“ toob turvangusüsteemide osakonna juht Pjotr Sirotkin (29) välja ühe suurema põhjuse, miks noored peaksid mõtlema Eesti Raudteesse tööle tulemise peale. „Praegu on siin veel olemas vanem ning kogenud põlvkond, kes aitab noortel kasvada ja õpetab neid, kuid on ise õige pea pensionile minemas.“

Eesti Raudtee töötajate keskmine tööstaaž on üle 20 aasta. See näitab, et töötajad on väga lojaalsed ja miski hoiab neid raudtee juures. Sirotkinit on näiteks üllatanud, kui palju on Eesti Raudtees tööl terveid perekondi ehk näiteks inimesed on inspireerinud sinna tööle tulema ka oma lapsi või teisi sugulasi. Sirotkini sõnul võib põhjuseks olla tõsiasi, et raudtee on pidevas muutuses ja kunagi ei hakka igav.

„Rööpad ja liiprid on tõesti raudtee puhul samad kui 100 või 200 aastat tagasi, aga kõik, mis nende peal, on täiesti muutunud. Praegu me juhime näiteks Tallinnast arvuti abil Võrus asuvaid pööranguid. Aga see on ainult üks näide. Tehnoloogia areneb nii kiiresti, et kui me ühe hanke ära teeme, siis saadud tulemus on tegelikult juba eilne päev. Järgmise hankega saame uuema lahenduse lisaks ja siis on meie ülesanne need erinevad tehnoloogiad omavahel parimal viisil koos toimima saada,“ kirjeldab Sirotkin.

Oma kogenud kolleegide ees tunneb üheaegselt nii aukartust kui tänutunnet ka Madis Kõpper (27), kelle sõnul töötavad raudteel väga tugevad spetsialistid, kellel on unikaalsed teadmised. „Kindlasti on siin väga palju väljakutseid pakkuv töö. Esialgu ei osanud ma seda tehnilist keerukust isegi karta. Aga õnneks on siin olemas spetsialistid, kellelt saada teadmisi, mida kuskilt mujalt ei saa ning mille omandamisel on ees ootamas suhteliselt kindel tulevik,“ sõnab ta.

Nii Kõpper kui Sirotkin tulid Eesti Raudteesse tööle 2017. aasta jaanuaris avaliku töökuulutuse ja konkursi kaudu ning polnud varem raudteega kokku puutunud. Sirotkinil, kes kandideeris liiklusjuhtimise süsteemi võrguhalduriks, on arvutisüsteemide haridus ja Kõpperil, kes alustas hankespetsialistina ja on tänaseks ehitusjärelevalve projektijuht, teedeehituse haridus.

„Eestis on väga raske leida spetsialisti, kes vastaks 100% Eesti Raudtee töökuulutuse nõuetele. Mina vastasin neile umbes 2/3 ulatuses, aga pääsesin siiski vestlusele ja sealt edasi tööle,“ toob Sirotkin välja.

Lisaks majasisestele koolitustele saadab Eesti Raudtee töötajaid ka välismaale õppima. Mõnikord on vaja tundma õppida mingi teises riigis kasutusel oleva süsteemi plusse ja miinuseid, teinekord aga täiendada ennast valdkonnas, kus vajalikku koolitust Eestis üldse ei pakuta, näiteks sillaehituses. Isegi Eestis juba bakalaureusekraadi saanud inimesi saadetakse vajadusel mõnda Euroopa ülikooli end täiendama.

Sirotkin hindab lisaks arenguvõimalustele Eesti Raudtee puhul kõrgelt ka vana ja väärika ettevõtte pakutavat stabiilsust. „Eesti Raudtee on tegutsenud 149 aastat ja ilmselt tegutseb veel vähemalt sama kaua edasi. See pole mingi idufirma, mille puhul sa kunagi ei tea, millal see võib pankrotti minna. Stabiilsus ja teadmine, et võid julgelt eluasemelaenu võtta, on tegelikult paljudele noortele inimestele väga oluline,“ ütleb ta.

Kõpperi sõnul ei ole vähetähtis ka fakt, et Eesti Raudtee on riigiettevõte, kus on tööaeg ja ületundide tegemine reguleeritud. „Kõik, kes on erasektoris ehituses töötanud, teavad, et 12-tunnised tööpäevad on täiesti normaalsed. Eesti Raudtees on tööaeg siiski normi piires,“ lisab ta.

Viimastel aastatel on Eesti Raudtee juurutanud ka kaasaegse juhtimiskultuuri, mis tähendab, et lähtutakse ühistest väärtustest: koostöö, ausus, uuendusmeelsus ja professionaalsus. Lisaks tegeletakse pidevalt ettevõtte jätkusuutlikkuse arendamisega, mis tähendab näiteks seda, et lisaks ISO standarditele 9001 ja 14001 omamisele on Eesti Raudtee ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja Ausa Võrgustiku liige.

Kusjuures kõik inimesed, kes raudteel tööd teevad – nii hooldustöötajad kui ekskavaatorijuhid –, peavad saama raudteelasteks ka raudteeseaduse mõistes ehk omama kutsekvalifikatsiooni. Kogu väljaõpe toimub tavaliselt Eesti Raudtees ja lõpeb eksamiga, mille võtab vastu kutsekoja komisjon.

Noored töötajad hindavad raudteelaseks olemist ja peavad seda auasjaks. „Raudteelaseks olemine on nagu eraldi alamkultuur ning midagi enamat kui lihtsalt töö. Õlg õla tunne on siin ettevõttes vägagi olemas,“ kinnitab Sirotkin.

 

AS Eesti Raudtee

  • aktsiad on 100% riigi omanduses;
  • arendab ja hoiab korras 1229 km raudteed, 60 jaama ja 129 reisijate ooteplatvormi, vastutab raudtee efektiivse liiklusjuhtimise ja ohutuse eest ning tegutseb regiooni raudteealase kompetentsikeskusena;
  • on Kantar Emori 2018. aastal tehtud uuringu järgi üks eelistatumaid tööandjaid;
  • annab tööd 760 töötajale;
  • pakub töötajatele koolitusvõimalusi, spordisoodustust, ühisüritusi ning sotsiaalseid garantiisid;
  • on saavutanud vastutustundliku ettevõtluse indeksi pronkstaseme 2018;
  • on omandanud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001 ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO 14001 sertifikaadid.

 

Autorid: Kadri Hansalu ja Monika Lilles