Tänane meremeheamet tähendab uusima tehnoloogia ja IT tundmist

Tagasi Lisatud:

Läänemere ühe suurema ning edukama reisilaevafirma Tallink Grupi 7000 töötajat seisavad iga päev hea selle eest, et teenindada aastas laitmatult ligi 9,8 miljonit reisijat. Mis teeb Tallinkist Eesti laevanduse tipu ning miks hindavad inimesed Tallinkit tööandjana nii kõrgelt, kõnelevad kolm töötajat kolmest valdkonnast.

Tallinki reisilaeva Silja Europa vanemtüürimees Janno Laende ei kujutanud merekooli minnes ettegi karjääri reisilaeval, sest meremehest isa oli rääkinud talle lapsepõlves seiklustest maailmameredel seilavatel kaubalaevadel. Mõttemuudatus tuli siis, kui ta läks lennujaama vastu kursusekaaslasele, kes oli seitse kuud merel olnud. „Minnes tema laps veel rääkida ei osanud, kuid kui lennujaamas küsis laps emalt merelt tulnud isa nähes, et kes see onu on, otsustasin, et mina sellist elu ei taha,“ meenutab Janno, kelle graafik on täna kaks nädalat tööl ja kaks nädalat vaba. „Olen tegelikult väga rahul, et elu nii läks: ma ei ole inimene, kes otsiks pidevaid muutuseid, mulle meeldib stabiilne elu ja rahulik tempo.“

Tüürimehe töö juures on kõige keerulisemad hetked sildumised: sadamasse saabumised ja lahkumised. Suurt rolli mängib ilmastik: kui on ikka torm, siis on kogu sõit intensiivne. „Ohutus on Tallinki jaoks väga tähtsal kohal – püüame teha reisi iga ilmaga võimalikult mugavaks nii reisijatele, meeskonnale kui ka kaubavedajatele,“ tõdeb Janno. „Õnneks on aga tänapäeval olemas nii vastavad ravimid kui ka spetsiaalsed laevakerest välja lükatavad stabilisaatorid, mis lainetele vastu töötades suurendavad inimeste mugavust laeval. Samuti saab valida kiirust ja kurssi vastavalt sellele, kuidas vähem kõigutab.“

Stabilisaatorid on üks väike näide tehnoloogia arengust merenduses. Tegelikult on merendus viimase 15 aastaga väga palju muutunud – laevad on innovaatilisemad ja IT võtab võimust. „Pidevalt tuleb juurde uusi nutikaid süsteeme ja automaatikat, mis nõuab laevajuhilt ja töötajatelt teadmiste pidevat värskendamist, aga samas muudab nende elu ka lihtsamaks. Meeldib see meremeestele või ei, aga enamik laevatüüpe läheb järjest üle automaatsetele süsteemidele, sest ohutuse seisukohast on tõestatud, et tehnikale tasub enamasti rohkem toetuda kui inimfaktorile,“ ütleb Janno, lisades, et päris kõrvale ei tohi aga jätta ka nii-öelda vanaaegset meresõitu, sest tehnika on tehnika – kui see alt veab, peab inimene hädaolukorras ikkagi toime tulema.

Janno on Eesti merendusega seotud tihedamalt kui ainult tööga Tallinkis. Ta on juhatuse esimees Eesti Laevajuhtide Liidus, mis on Eesti Mereakadeemia partner. Paljud Tallinki meremehed käivad akadeemias õppuritele loenguid andmas ning ka akadeemia õppejõud käivad Tallinki laevadel oma teadmisi värskendamas ja uuema tehnikaga tutvumas. Lisaks lööb ta aktiivselt kaasa Lahemaa Mereklubis, mis tegeleb põhikooliealistele merearmastuse tekitamise ja kasvatamisega.

„Mereakadeemia teeb ka koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga, mis annab noortele võimaluse siduda merendus näiteks merenduse küberturvalisuse või alternatiivenergiauuendustega. Eesti peab suutma kiiresti areneva maailmaga kaasas käia, et mitte rongilt maha jääda. Ja kuna Tallink on Eesti merenduse lipulaev, esikohal innovatiivsuse ja keskkonnateadlikkuse poolest, ning väga suurte võimalustega laevandusfirma, oleme suurepärane väljund nii pidevat vaheldust otsivatele kui ka rutiini armastavatele noortele,“ tõdeb Janno.

20 aastat Tallinkis on pakkunud väljakutseid väga paljudes ametites

 

Ostujuht Argo Aosaar on Tallinkis töötanud alates aastast 1999, mil ta ülikooli kõrvalt laevale lattu appi kutsuti. Õige pea sai ta kätt proovida juba kaupluse kassas ning see oli tema jaoks erakordselt põnev kogemus. „Sain praktiseerida soome keelt ning sain aru, et klientidega suhtlemine on see, mis mulle sobib. Sügisel pidin kooli tõttu laevalt lahkuma, kuid minu suureks rõõmuks pakuti õige pea mulle püsivat töölepingut ning äkki leidsin end laeva Meloodia administraatorina! See oli eriti huvitav amet, sest infosse peab jõudma kogu laevas toimuv ning sain aru, kuidas laevaelu üldse funktsioneerib. Lisaks olen proovinud kätt kaupluse juhataja, purseri ja reisiteeninduse juhina.“

Argo on töötanud reisilaevade kõrval ka Tallinki katamaraanidel ning tema sõnul vaid ühes osakonnas töötades laevameeskonna funktsioneerimisest täielikku pilti ette ei saa. „Autoexpressidel, kus meeskonnad olid pisemad, said aru, kui palju sõltub iga inimese professionaalsusest, ning seal pidi iga töötaja suutma vajadusel teha oma tööülesannetest enamat. Suuremal laeval on konkreetsemad ülesanded ning juhina on rohkem aega pühenduda inimeste juhtimisele ja motiveerimisele. Väljakutse on kindlasti öises ja päevases vahetuses töötamine, mida vürtsitavad erinevad ilmastikuolud ning pinge ja vastutus tagada sadade reisijate heaolu.“

Kuigi tänaseks on Argo juba 10 aastat kontoris töötanud, tõdeb ta, et laevaelul on oma müstika, ning igatsus selle järele on temas endiselt olemas. „Ma ei nõustunud kergelt mandrimehe ametiga, sest seni oli mulle tundunud töö merel maailma põnevaim. Ent pean tunnistama, et mu tänane töö on samuti väga huvitav – suhtlen Tallinki ja Silja Line’i laevade kaupade sisseostujuhina maailmanimedega ettevõtetega nagu L’Oréal, Dior jne. Väga põnevad on läbirääkimisprotsessid, leidmaks nendega ühist keelt, ja meie laevade kaubanduse arendamine. Hoogsust lisab Tallinki kiire laienemine, uued laevad ja tootjate enda huvi meie kaubanduse vastu. Rutiini minu ametis ei ole, sest Tallink kasvab jätkuvalt aktiivselt.“

Ta lisab, et Tallink on suurepärane töökoht kõigile. „Noortele sobib töö Tallinki laevadel, sest vahetustega töö on väga hea ülikooliõpinguteks – kaks vaba nädalat saab pühenduda õppimisele ja samuti on võimalik õppida laeval puhkehetkedel. Kui olla ise piisavalt aktiivne, on siin karjääri- ja arenguvõimalusi palju!“

Kui töö on liiga mugav, siis inimene ei arene

Mullu veebruaris Tallink Grupiga liitunud andmekaitseametnik Elise Nassar kandideeris tööle kuulutuse peale. „Kuigi Tallinki kuvand tööandjana oli minu jaoks juba ennegi hea, sain kohe alguses positiivse üllatuse osaliseks ja see meelestatus on ajaga kasvanud. Üks põhjus on see, et Tallinkis töötavad targad inimesed: keegi ei lahmi niisama, kõik tunnevad oma tööd ja teevad seda heal meelel.“

Ta meenutab oma esimest tööpäeva: „Mind tutvustati kontoris teistele töötajatele. Kuna minu töö seisneb osaliselt puuduste märkamises ning nendele tähelepanu juhtimises, ütlesin naljatledes, et ma olen see inimene, kes käib näpuga näitamas, mida tohib andmetega teha ja mida mitte. Seepeale sain aga personalijuhilt kiire märkuse: „Meie ettevõttes ei käi keegi näpuga vehkimas, me teeme asju koos ja püüame ühiselt leida kõigile sobivaid lahendusi!“ Tagasi mõeldes oli see märkus igati asjakohane. Uute protsesside väljatöötamisel tuleb alati arvestada, et riigiti ja erinevates osakondades on vajadused erinevad. Selleks, et leida kõigile sobiv lahendus, on oluline teineteisega suhelda ning hoida avatud meelt. Üksnes rangelt oma visiooni läbi surumisega siin kaugele ei jõua!“

Esialgu oli Elise ülesanne välja töötada uus süsteem, kuidas alates 25. maist 2018. aastal kehtima hakanud Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid kogu kontsernis rakendada. Praegu, kui süsteem toimib, nõustab ta töötajaid, kuidas isikuandmeid õigesti töödelda, jälgib isikuandmete kaitse põhimõtete järgimist kontsernis ning annab töötajatele ja klientidele tagasisidet, kuidas nende andmeid töödeldakse. „Paljud Eesti ettevõtted ei osanud varem isikuandmetega seonduvasse nii tõsiselt suhtuda. Neil, kellel andmebaasid olid segamini, oli kindlasti oluliselt raskem hakata kogutud andmehulkasid õiguspäraseks muutma. Õnneks Tallink täitis aga ka varem kehtinud isikuandmete töötlemist reguleerivaid seaduseid hästi ning seetõttu minu töö ei alanud nullist,“ tõdeb Elise, lisades, et kuna IT-süsteemid olid andmeid kogunud aastakümneid, on nende hulk meeletu. „Täna on meil tänu seadusele konkreetselt teada, milliseid andmeid üldse vajame, ja ebavajaliku kustutame või muudame anonüümseks. Väheoluline ei ole ka inimeste väljaõpe andmetega töötamisel, sest kõik meie kontserni 7000 töötajat puutuvad vähemal või suuremal määral klientide andmetega kokku.“

Elise meelest on suurepärane, et Tallinki kontoris lõpeb tööpäev reedeti kell 15, sest pikem nädalavahetus hoiab tööelu ja puhkehetked paremini tasakaalus. „Kindlasti ei tohi aga töö olla liiga mugav, sest siis inimene ei arene. Mulle meeldib, et Tallinkis ollakse uutele väljakutsetele väga avatud.“