Intellektika ajakiri

Kuidas sai Kaitseväe Akadeemiast kindel valik?

Mari-Liis Päären, KVA teabeohvitser

Gümnaasiumi lõpus ootab noori ees valik, mida edasi teha. Uurisime, kuidas langetas oma valikud Kaitseväe Akadeemia maaväe kadett Karel Kuus.

 

Milline oli sinu esimene kokkupuude kaitseväega?

 Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad, kus olin aktiivne liige umbes kaheksa aastat.

Kas otsustasid läbida ajateenistuse kohe pärast gümnaasiumit või pigem mitte?

 Otsustasin varakult, et peale kooli lõpetamist lähen kindlasti ajateenistusse ning 11. klassis käisin vabatahtlikult Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis, kus otsustati, et vastan kehtestatud tervisenõuetele. Kindlasti andis vajaliku tõuke varasem Kaitseliidus tegutsemine ning teadmine, et soovin end siduda kaitseväega.

Millised olid suurimad hirmud enne ajateenistusse minekut?

Otseseid hirme ei olnudki, vaid pigem valdas mind ootusärevus ning tahtsin teada, mis nüüd saama hakkab ja ees ootab.

Kus aega teenisid? Mis kõige rohkem meeldis?

 

Teenisin aega Viru jalaväepataljonis, kuid viibisin mõnda aega ka Kuperjanovi jalaväepataljonis ja suurtükiväepataljonis, kus läbisin erinevaid kursusi. Kõige rohkem meeldis tegevväelaste suhtumine ajateenijatesse – see oli lugupidav ja toetav.

Aga mis oli kõige tüütum?

 Sõit koju ning hiljem tagasi väeossa.

Kui vaatad tagasi, mis sealsest meelde jäi?

Tutvused, kindlasti tutvused. Elades toas u 20 inimesega, tekib kambavaim, mis on uskumatult tugev ning üdini aus. Ka praegu, kohates ajateenistuse kaaslasi, on tore meenutada, mida kaks aastat tagasi üheskoos korda saatsime.

Mida soovitad noorele, kellel on ajateenistus alles ees?

Läbige ajateenistus kohe peale gümnaasiumit. Noorena pole palju kohustusi, mille pärast muretseda, ning seetõttu saab keskenduda teenistusele.

Pärast ajateenistust astusid Kaitseväe Akadeemiasse. Miks?

 Teadsin juba Kaitseliidus tegutsedes, et soovin tulevikus omandada sõjaväelist kõrgharidust ning Kaitseväe Akadeemia on ainuke kõrgkool Eestis, mis seda võimaldab. Ka ajateenistus andis kinnituse, et tahan inimesi juhtida ning olla eeskujuks ajateenijatele.

Kas Kaitseväe Akadeemia on sarnane ajateenistusele?

Ei, akadeemiasse astudes võetakse sind tegevteenistusse ja õpetatakse kui tulevast kolleegi. Me oleme küll kadetid, kuid samal ajal ka tudengid ning planeerime oma vaba aega ise. Lisaks ei ela me kasarmus, vaid ühiselamus Tartu kesklinnas, kus kadettidele on tagatud tasuta elukoht.

Miks on akadeemias hea õppida?

Siinne õpe on mitmekülgne, pakkudes võimalusi nii maal, merel kui õhus. Tunnid toimuvad tihti väljaspool klassiruume ning kellele ei meeldiks siis looduses käia!

Mis eriala õpid ja millist karjääri soovid teha?

Õpin maaväe suunal ning tulevane teenistuskoht on pioneeripataljon, kus kindlasti jagub vaheldusrikkaid ülesandeid. Õpingute ajal on kõikidele kadettidele tagatud palk alates 800 eurost ning lõpetades saame kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal, nooremleitnandi auastme ja meile on tagatud kindel töökoht. Loodan väga, et karjäär kaitseväes on huvitav ja pakub võimalusi end arendada.

Kellel soovitad akadeemiasse õppima tulla?

Akadeemia sobib inimesele, kes on ambitsioonikas ja tahab panustada riigikaitsesse. Akadeemiast saab parima juhtimisalase kõrghariduse, mis tuleb kõikjal kasuks.

Karel Kuus

 

Tallinna Majanduskool – täiskasvanud õppija elukestev partner!

Miks tulla õppima Tallinna Majanduskooli? Teeme tutvust Itella Estonia OÜ personalijuhi Marita Kaidmega, kes täiendab ennast Tallinna Majanduskoolis kvaliteedispetsialisti erialal.

Peale gümnaasiumi lõpetamist suundusin õppima rakenduspsühholoogiat spetsialiseerumisega personalijuhtimisele. Gümnaasiumit lõpetades ei olnud mul veel päris selge, millistele erialadele erinevates kõrg- ja ülikoolides kandideerida. Eriala valikul olid minu jaoks väga suureks abiks arutelud minu vanematega, kes andsid mulle nõu ning suunasid mind.

Alates 2010. aastast olen töötanud personalijuhina, ligi viis aastat hotellinduses ning viis aastat kaubanduses ja logistikas. 2019. septembrist töötan Itella Estonia OÜ-s personalijuhina. Personalijuhi töö on väga mitmekülgne, nõuab palju suhtlemist, järjepidevat enesetäiendamist ja kursis hoidmist maailma trendidega, õigusvaldkonnaga. Samuti tuleb mul iga päev panustada inimeste arendamisse ning toetada nende karjääri.

Logistikavaldkonda personalijuhina tööle asudes puutusin palju kokku kvaliteedijuhtimist puudutavate küsimustega, mida lahendades tärkas minus suurem huvi selle valdkonna vastu. Õppima minemise mõtteid mõlgutasin vahelduva eduga enda peas ligi aasta. Hakkasin erinevate õppimisvõimaluste kohta rohkem uurima ning avastasin, et kvaliteedispetsialistiks saab õppida Tallinna Majanduskoolis. Kuna pean enesearendamist ja järjepidevat õppimist väga oluliseks, siis otsustasingi esitada avalduse kvaliteedispetsialisti erialale. Tallinna Majanduskoolis saab kvaliteedispetsialistiks õppida sessioonõppes ning õpingud kestavad kaks aastat. Oma teekonda kvaliteedispetsialisti õppekaval alustasin 2019. aasta septembrikuus ning minu õpingud sellel erialal jõuavad lõpusirgele selle aasta kevadel. Olen saanud osaleda sessioonidel alati 100% ning siinkohal on väga oluline roll olnud minu tööandjal, kes hindab ja innustab oma töötajaid uusi teadmisi omandama ja toetab koolis käimist.

Olen eriala valikuga väga rahul. Pooleteise aasta jooksul olen saanud väga palju uusi teadmisi, mida saan oma tööl rakendada. Õpingute juures meeldib mulle enim see, et meie õppejõud on praktikud, kes annavad õpilastele edasi oma reaalselt elus saadud kogemusi. See annab palju juurde, aitab luua selgema ja parema pildi. Oluline on, et õpingute käigus saame teha väga palju praktilisi töid, mis annab lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilised oskused.

Lisaks uutele teadmistele ja kogemustele, mida õpingute käigus omandan, väärtustan ma väga kõrgelt ka sotsiaalset kapitali ehk kontaktvõrgustikku, mis ma olen juba praegu Tallinna Majanduskoolist saanud. Minu kursusekaaslased on tulevased kvaliteedispetsialistid, kellega saan tulevikus jagada erialaseid teadmisi ja arutleda valdkonna küsimuste üle. Kokkuhoidvad ja toetavad kursusekaaslased aitavad õnnestuda tervel kursusel ning ei lase ka keerulistel hetkedel motivatsiooni kaotada.

Tänapäeva ühiskond ja ärimaastik sunnib meid kõiki järjepidevalt omandama uusi teadmisi ja oskusi, et kaasas käia globaalsete trendidega ja püsida tööturul konkurentsis. Üha enam kogub maailmas tuure teadmismajandus. Teadmispõhine töö nõuab aga tulevastelt töötajatelt üha keerukamaid oskusi. Selleks et konkurentsis püsida, on vaja end pidevalt täiendada. Kooli õppima asudes ei ole eriala valiku tegemine alati kerge. Tekkivate küsimuste ja  kahtluste korral soovitan alati nõu pidada juba sellel erialal töötava või kursis oleva inimesega. Samuti julgustan erialade kohta rohkem uurima erinevatest koolidest.

Minul on heameel, et otsustasin õppima minna. Olen saanud avardada oma silmaringi, rakendada õpitut juba praegu oma igapäevatöös ning lisaboonusena olen saanud endale kursusekaaslaste näol palju uusi tuttavaid. Olen rahul ka otsusega õppida kvaliteedispetsialistiks just Tallinna Majanduskoolis. Tallinna Majanduskooli õppejõud on väga innustavad, motiveerivad ja vastutulelikud ning tagavad kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse.

Marita Kaidme

Tallinna Sadama projektijuhtimise osakonna juhataja: inseneri amet toob leiva alati lauale

Gerli Ramler

Tallinna Sadama eesmärk on saada Läänemere kõige uuendusmeelsemaks sadamaks ning selle saavutamiseks hooldatakse ja arendatakse pealinna südames ca 54-hektari suurusel maa-alal paiknevat kinnisvara. Ulatusliku arendusprojekti juhtimises osaleb teiste seas inseneriharidusega projektijuhtimise osakonna juhataja Riho Joala, kelle sõnul jagub Tallinna Sadamas väljakutseid aastakümneteks. 

 

Riho lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli 1995. aastal ehitusinsenerina, töötas seejärel projekteerimisfirmas Estkonsult, ehitusettevõttes Skanska EMV ning projekteerimisfirmas Nord Projekt, kuid 2006. aastal otsustas asutada oma ettevõtte Projektipea OÜ, mis pakub tänaseni projekteerimise, projektijuhtimise ja professionaalse ehitustellija nõustamise teenust. „Töötasin pikalt omal käel, kuni 2015. aastal võttis minuga ühendust Tallinna Sadama infrastruktuuri divisjoni juht Peeter Nõgu, kes arvas, et sadam vajaks oma ambitsioonikates projektides minu professiooniga inimese abi. Väljakutse oli tõesti põnev ning nõustusin.”

Suure kinnisvaraomanikuna kuulub Tallinna Sadamale tohutu maa-ala arendamist vajava ja võimaldava Vanasadama näol. Riho töö on esindada sadamat erinevates kinnisvaraprojektides, olgu tegemist uute või rekonstrueeritavate objektidega. Eelmisel aastal sai näiteks valmis pikalt töös olnud D-terminal, nüüd on käsil D-terminali parkimismaja ning uue kruiisiterminali ehitus. Paralleelselt toimub ka Admiraliteedibasseini ületava jalakäijate silla ehitus ning lisaks on töös D-terminali ümbritseva linnaruumi projektlahenduse koostamine, mille valmimisel 2022. aastal saab enam kui 5-hektariline maa-ala Tallinna kesklinnas olemuslikult uue näo ja hingamise.

„Minu hallatavad projektid asuvad maismaal ning nende puhul pole olnud vaja spetsiaalseid teadmisi hüdrotehnikast.. Avaliku linnaruumi ning sadamasse rajatava hoonestuse projekteerimine ei erine seega eriti muudest projektidest, ent nende reaalne ehitamine võib samas siiski olla palju keerukam,” kirjeldab Riho. „Näiteks D-terminali rekonstrueerimine ja laiendaminetuli läbi viia 24/7 toimivas terminali hoones, mida läbis enne koroonaviirust kuni kuus miljonit inimest aastas. See tähendas, et 1,5 aasta jooksul läbis meie ehitusplatsi ca 10 miljonit inimest! Oli väga oluline lahendada reisijate turvaline logistika ning anda samal ajal ehitajatele võimalus ehitada. Sellega võrreldes on kruiisiterminali ehitus olnud oluliselt lihtsam, sest pandeemiast tingituna jäid mullu Eestisse tulemata umbes 300 kruiisilaeva ning 600 000 reisijat. Olime külalisteks valmistunud, kuid tuleb nentida, et kõrvaliste isikuteta ehitusplatsil on ehitamine olnud oluliselt lihtsam ja efektiivsem.”

Tallinna Sadam on Riho hinnangul väga konkurentsivõimeline ja meeldiv tööandja. „Minu subjektiive seisukoht on, et siinne töö pakub mulle kui insenerile professionaalses mõttes palju väljakutseid, arenguvõimalusi ja põnevaid projekte millega tegeleda. Kus mujal saaks sellises mahus rääkida kaasa ja suunata nii suure ja olulise piirkonna arendamist Tallinna kesklinnas? Minu jaoks on see suur motivaator edasi toimetada. Tööd jagub siin mitmekümneks aastaks.”

Ta lisab, et inseneri eriala on läbi aegade olnud selline amet, mis toob leiva lauale igasuguse riigikorra ajal ja sõltumata sellest, kas majandus on kriisis või buumis. „Kui oled omas valdkonnas tugev spetsialist ja suudad ajaga kaasas käia, siis tööta ei jää.. Inseneriharidus on väga laiapõhjaline ja garanteerib töö kuni pensionini. Ja head spetsialisti oodatakse tööle ka pärast seda. Paraku on juba pikemat aega töökätest puudus just minu erialal, milleks on olnud projekteerimise korraldamine ja juhtimine. Kuna nii projekteerimis- kui ehitusvaldkonnas töötamise üheks vältimatuks eelduseks on laiapõhjaline inseneriharidus, siis julgustan kõiki noori just seda valdkonda õppima minema. Te ei kahetse!“

Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks. Riigienamusega börsiettevõttele kuuluvad Vanasadam koos Vanasadama Jahisadamaga, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam.